Meie kool
Missioon ja visioon
Tartu Katoliku Hariduskeskuse missioon on kristlikul maailmavaatel tugineva kasvatuse ja hariduse andmine ning
perekondade toetamine laste kasvatamisel.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse lähtub sellest, et iga inimene – õpilane, lapsevanem ja õpetaja – on Jumala looming
ning tingimusteta armastatud Jumala poolt.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse visioon on:
- väärtustada perekonda; aidata lapsevanemaid nende missioonis kasvatada laps
- väärtustada võrdselt nii akadeemilist haridust kui ka iseloomu kujundamist vooruste kasvatamise kaudu
- luua koolis keskkond, kus valitseksid armastus ja austus kaasinimeste vastu ning kus hoolitsetakse nõrgemate eest
- pidada hinnaliseks kristlikku kultuuri, traditsioone, rahvapärimust ning puhast loodust
- märgata ja arvestada õpilaste individuaalset eripära, aidata õpilastel ära tunda ja arendada oma tugevaid külgi ja andeid
- kasvatada missioonitundega inimest, kes julgeb ja oskab teha ühiskonnas toimides eetilisi valikuid
Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted
Tartu Katoliku Hariduskeskuse vapil olevad kolm küünalt sümboliseerivad kodu, hariduskeskuse ja kiriku koostööd
nende ühises missioonis luua lapsele võimalikult soodne arengukeskkond. Kodul on neist kolmest kõige olulisem
ja tähtsam roll. Hariduskeskus saab toetada ainult nende lapsevanemate püüdlusi, kellele Tartu Katoliku
Hariduskeskuse missioon, visioon ja eesmärgid on südamelähedased.
Usuõpetus
Usuõpetuse tunnid toimuvad kõikidele klassidele üks kord nädalas.
Usuõpetuse eesmärgid on:
- tutvustada õpilastele religioonimaailma ning õpetada õpilane orienteeruma kristluses ja teistes usundites ning nende kultuuritraditsioonides, mis loob eeldused oma maailmavaate väljakujunemiseks;
- toetada õpilase maailmavaatelisi otsinguid ja luua eeldused teadlike valikute tegemiseks;
- soodustada õpilaste oskust näha kohalikke probleeme ja olusid maailma taustsüsteemis;
- kujundada tervikliku maailmapildiga, oma isiklikke veendumusi omavaid ja põhjendada oskavaid noori;
- aidata kaasa õpilase väärtussüsteemi kujundamisele;
- rikastada erinevate maailmamõistmise viiside tutvustamisega õpilase maailmapilti;
- arendada mõistmist uskumuste, väärtuste ning traditsioonide mõjust üksikisikule, kogukondadele, ühiskondadele ning kultuuridele;
- arendada positiivset suhtumist teistesse inimestesse, austades nende õigust omada teistsuguseid uskumusi ja valmidust elada maailmas, kus on erinevad religioonid.
Varane võõrkeel
Tartu Katoliku Hariduskeskus pakub koostöös Jakobi Mäe Kultuurikojaga õpilastele varast keeleõpet. Alates 1.klassist õpetame inglise keelt keelekümblusmeetodil. Ringitunnid toimuvad 5 korda nädalas.
Keelekümblusmeetodit rakendades kasutab õpetaja keeletunnis vaid inglise keelt ja hoidub eesti keele kasutamisest. Õpitav materjal on õpilasele huvitav ja kasutatav sõnavara eesti keeles tuttav. Tund on
mänguline ja nauditav. Lapse tähelepanu köitmiseks kasutab õpetaja tunnis laule, mänge, luuletusi, pildiraamatuid, jutte, pilte, mänguasju – õpikeskkond on visuaalsest materjalist rikas. Kõike, mida õpitakse, korratakse ja harjutatakse pidevalt. On õpilasi, kes omandavad uue materjali juba esmakordsel õpetamisel, teistel on aga vaja mitmekordset kokkupuudet õpitavaga. Õpetaja on entusiastlik ning samas ka kannatlik, hinnates iga õpilase püüdlusi keele õppimisel. Valitseb suulise eelnevuse printsiip – materjal omandatakse enne suuliselt, seejärel kirjalikult.
Grammatika õppimine keelekümblusprogrammis erineb traditsioonilisest keeleõppest. Grammatika õppimine algab 2.klassist, töölehti kasutatakse vähem, rõhk on suulisel õppel. Nii näiteks hakkab laps juba 1. – 2. klassist õppima sõnade is/are kasutamist, 3. klassist õpitakse moodustama minevikuaegu. Samas, mõisteid “Present Simple” ja “Past Simple” hakatakse tutvustama alles 5. klassis. Usume, et taoline meetod hõlbustab grammatika omandamist.
4.klassis saab õpilane valida oma teiseks võõrkeeleks vene või saksa keele. 2 õppeaasta jooksul - 4. ja 5. klassis - toimuvad 2 korda nädalas ringitunnid, kus õpilane saab pingevabas keskkonnas uue keelega tutvust teha. Õpilastele koduseid töid ei jäeta ja tunnitööd ei hinnata.
Üldõpetus
Tartu Katoliku Hariduskeskuse I kooliastme loodusõpetuse, inimeseõpetuse, eesti keele, matemaatika,
tööõpetuse ja kunstiõpetuse tundides järgitakse õpetamisel üldõpetuslikku tööviisi, kus erinevad õppeained on
omavahel lõimitud, traditsioonilisi ainetunde ei eristata. Õppeaine nimetus on üldõpetus.
Üldõpetusliku tööviisi eesmärgiks on õpetada:
- lapsi seostama erinevaid teadmisi, oskusi ja väärtusi, et need üksteist vastastikku toetaksid;
- õpilast mõistma ja suhtestama juba õpitut või õpitavat nii, et erinevate õppeainete vahel tekiksid seosed ja õpilane oskaks tundides saadud teadmisi ja oskusi teise õppeaine tundi üle kanda.
Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
Õppetöö viiakse läbi projekt- ja teemaõppena, kus teatud õppeperioodil keskendutakse kindlale teemale ja läbi selle teema toimuvad erinevad õppetegevused.
Õpetamisel kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid (suunatud uurimuslik õpe ehk avastusõpe, probleemõpe, õuesõpe, rühmatöö jt).
Õppetöös on rõhuasetus lapse algatusel, isetegemisel ja kogemuse läbi õppimisel, õpetus peab arendama lapses tahet, iseloomu ja organiseerimisvõimet, selleks tuleb jätta lapsele suurem vabadus õppimises ning võimaldada tal uurimuslikku tegevust..
Toetav distsipliin
Toetav distsipliin (assertive discipline) on meetod, mida kasutatakse Tartu Katoliku Hariduskeskuses õpetaja – õpilase rollimudeli õpetamiseks.
Selle meetodi eesmärgiks on:
- aidata õpetajal rakendada õpilastega suheldes järjekindlust ning kindlameelset ja rahulikku suhtlemisstiili, mis on vastandatud ühelt poolt ebakindlale, teiselt poolt vaenulikule käitumisviisile;
- panna vastutus oma tegude ja käitumise eest õpilasele;
- toetada õpilaste tunnustamise kaudu hea käitumise kinnistamist.
Toetava distsipliini meetodit järgiv õpetaja jääb kindlaks oma nõudmistele, ei ole ebakindel ega vaenulik, vaid rahulik ja kindlameelne - autoriteetne. Ta lepib õpilastega kokku käitumisreeglid, kaasates õpilased reeglite kirjutamisse, selgitab reegleid ning nõuab õpilastelt nende reeglite täitmist.
Toetava distsipliini võtmesõna on valik. Õpilane saab valida, kuidas toimida, olles teadlik tagajärgedest, mida tema tegu kaasa toob. Vastutus on seega õpilasel, mitte õpetajal. Õpetaja tunnustab õpilast, kes on valinud kokkulepitud reeglitest kinnipidamise. Kui õpilane otsustab kokkulepitud reegleid teadlikult eirata, järgnevad tagajärjed (olenevalt olukorrast meeldetuletus, hoiatus, märkus, vestlus direktoriga, kontakteerumine vanematega).
Tartu Hariduskeskuse hümn
Sõnad: Kristiina Ehin
Viis: Tõnis Mägi
Siin Toomemäe veere pääl
on me armas kool.
Siin igaühel oma hääl,
kuid ühine on soov:
mitte ainult tarkust koguda,
vaid see ka käiku lasta,
püüdes kõige kõrgemat,
per aspera ad astra.
Refr.
Ühte jõkke uuesti ei saa astuda,
iga uus silmapilk loob maailma.
Nüüd täiel häälel kõlagu
meie koolikoor.
Me õpetajad elagu
ja iga laps ja noor.
Nii iga päev vaimuväel
võita endas kaamos,
püüdes kõige kõrgemat,
omnia vincit amor.
Refr.
Ühte jõkke uuesti…
Ajalugu
1938. aastal ostsid frantsiskaani õed Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioonist Tšehhist
maja Tartus, aadressil Gustav Adolfi 53 (praegune Jakobi 41) ja asutasid lasteaia, mis suleti pärast Eesti Vabariigi
okupeerimist 1940. aastal. 50 aastat tegutses praeguses koolimaja hoones nõukogude sõjakomissariaat.
1991. aasta novembris loodi 20-liikmelise initsiatiivgrupi koosolekul Katoliku Kiriku Haridusselts. Seltsi eesmärgiks oli rajada katoliku erakool, mille ülesandeks on anda noortele haridust, mis oleks kooskõlas kiriku õpetuse ning arenenud demokraatliku ühiskonna vajadustega.
1993. aastal 9. septembril toimus eelkooli avamispidu. Koolimaja õnnistas sisse isa Vello. Külaliste seas oli õde
Blazena, üks õdedest, kes töötas siin enne sõda. Teda saatis õde Vojtecha, kellest sai 6 aasta pärast kooli juhataja.
Kooli juhatajana asus tööle hr. Mihkel Pilv. Preestritest abistasid teda isa Väino ja isa Zbigniew.
1994. aasta sügisel avati Tartu Katoliku Kooli esimene klass. Eelkool jätkas tööd lasteaiana.
1995. aastal valmis kooli juurdeehitus söökla ja võimlaga. Igal järgneval õppeaastal avati uus esimene klass. Koolist
sai kuueklassiline põhikool.
1998/1999. õppeaastal alustas direktorina tööd õde Vojtecha. Teises juurdeehituses valmis neli uut klassiruumi. Koolis hakkas tegutsema meie preester isa Miguel Angel Arata Rosenthal.
1999/2000. õppeaastal lõpetas kooli esimene lend (6.klass).
2001. aastast alustasime inglise keele süvaõppega keelekümblusmeetodil õde Mary Venardi juhendamisel. Tänu
temale on õpilastel suurepärased õppematerjalid.
2002/2003. aastal sai kool põhikooli litsentsi ja jätkas tööd 9. klassilisena.
2003. kooli 10. sünnipäevaks kujundas Priit Herodes Tartu Katoliku Kooli uue vapi.
2005. kevadel lõpetas põhikooli 1. lend.
2006. sügisel valmis Phare toetuse abil kultuurikoja maja, kus alustas tegevust erahuvikool Jakobi Mäe Kultuurikoda.
2007. kevadel avati eralasteaed Tartu Katoliku Lasteaed.
2007. kevadel töötati seoses kooli laienemisega välja uus kooli struktuur ja juhtimissüsteem. Tartu Katoliku
Hariduskeskuse all töötavad lasteaed, põhikool, huvikool, eelkool.
2007. sügisel avati esmakordselt kaks esimest klassi, neist üks poisteklass.
2011. aastal algas I kooliastmes üleminek üldõpetusele.
2015. aasta septembris avati Tartu Katoliku Hariduskeskuse uus spordisaal ning loodi MTÜ Tartu Katoliku Spordiklubi.
Järelevalve
Haldusjärelevalvet õppeasutuse üle teostab Haridus - ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088,
telefon 735 0222, e-post: hm@hm.ee
Terviseohutuse järelevalvet teostab Terviseamet. Kontakt: Terviseameti üldtelefon 794 3500 või louna@terviseamet.ee.
Tuleohutuse järelevalvet teaostab Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo. Kontakt: louna@rescue.ee.
Toiduohutuse järelevalvet teostab Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskus, vanemspetsialist Sirle Hermet, sirle.hermet@vet.agri.ee.